küsimused. Nii olid Schellingi natuurfilosoofiale pühendatud teosed esialgu mõistetavad Fichte teadusfilosoofia süsteemi täiendamisena sellesse jäänud lünkade läbitöötamise kaudu. Seetõttu ei oleks Schellingi natuurfilosoofia iseendast pidanud kahe mõtleja vahel arusaamade lahknemist põhjustama. Probleemiks sai natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia vahekord. Schellingi natuurfilosoofiliste vaadete arengus rohkenevad aja möödudes üha enam väljendid, mis seadsid natuurfilosoofia sõltumatuna transtsendentaalfilosoofia kõrvale. Tema antud vaadete arengu teises faasis omandabki natuurfilosoofia transtsendentaalfilosoofia suhtes iseseisva staatuse. Kolmandas, n.n. identiteedifilosoofia faasis töötab Schelling välja natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia sellise vahekorra, kus need teineteist vastastikku täiendavalt ja võrdväärsetena seonduvad sellesse, mida ta nimetab identiteedisüsteemiks
pärakulõhede, pärasoole haavandtõve, igemepõletiku, põsekoopapõletiku, nahapõletike ning mitmete naistehaiguste korral. Astelpajumarjatõmmis ja -mahl turgutavad suurepäraselt vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral. Astelpajumahlal on ka bakteritevastane toime. On kindlaks tehtud, et isegi tüüfuse-, salmonelloosi- ja düsenteeriapisikud hävivad selle mahla mõjul. Mahl suurendab seedenõrede, kaasa arvatud sapi eritumist. Mahla toimel rohkenevad verevalgud. Astelpajumahlas leidub rohkesti C-vitamiini, mis on peamisi bioloogiliselt aktiivseid toimeaineid, lisaks sellele on mahlas ka teisi vajalikke ühendeid, mis moodustavad täiusliku koosluse. Mahlas leiduvad antioksüdantsed ühendid aitavad säilitada veresoonte elastsust, soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendavad organismi kaitsevõimet väliskeskkonna mõjude eest.