Esiajalt keskajale üleminemisel jäid põlluharimise viisid ja tööriistad endiseks. Kaubandus ja meresõit koondusid linnakodanike kätte. Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö. Muinasaja lõpul kujunesid hinnatud käsitöömeistrid, kes olid keskendunud kindla toote valmistamisele. Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks. Tallinnas oli oma kutseühing näiteks kivi- ja kujuraiduritel, seppadel, kingseppadel, voori- ja veomeestel ning õllekandjatel. Iga tsunft tegutses põhimääruse alusel
10 2005 462 203 2006 563 206 2007 617 170 2008 478 209 2009 373 195 Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus) Sotsiaalsest aspektist võib positiivseks pidada viimastel aastatel kasvanud abielude arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks. On meeldiv, et minu linnase tendents on abielude arvu suurendamine ja lahutuse arvu vähenemine. See tähendab, et inimesed rohkemini tahavad seadustada oma suhted ning luua oma pered. Kokkuvõte Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse demograafilise käitumise hulgisõltuvust. See tähendab, et üksikmeetmed nagu sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku