kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased.
Raba on soo arengu Ilmastik on ilmareziim suhteliselt pika ajavahemiku vältel. toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad 26. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse lumikate, tuul jne) Too näiteid. Kuna sademete hulk on 2 korda suurem kui aurumine, põhjustab see pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale järgmist: niiske kliima, tihe vetevõrk, ulatuslik soostumine. Rannajoone suure liigestatuse tõttu on tunda iseloomuliku maastiku. mere mõju. Eestis valitseb üleminekukliima. 36
Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum). Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel,
annaabi.ee 
