2012 Kasutusalad: Meigitööstuses huulepulgad, niisutavad kreemid Tulekahjude kustutamisel Meditsiinis - tablettide kapslid, määrded, köhasiirupid Biokütus, mida kasutatakse elektri tootmisel Globaalse soojenemise peatajana Miina Härma Gümnaasium 2012 Tähtsus loomadele: Elupaigaks Toiduks nii veeloomadele, kui maismaaloomadele Tihitipeale aetakse loomi, kes toituvad rohevetikast, sassi nende endiga Miina Härma Gümnaasium 2012 Kasutatud andmed: · http://tinyurl.com/9jrzu68 · http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/vetiktaimed.htm · http://webecoist.momtastic.com/wp-content/uploads/2011/07/chin · http://images.tutorvista.com/content/kingdoms-living-world/green · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Seaweed_R · http://www.wildsingapore
· Domineerivad roomajad, paljaseemnetaimede domineerimise algus. · Imetajad · Linnud · Pärisimetajad ja õistaimed · Inimlased, tänapäeva imetajad. · Kaasaegne loomastik ja inimene. Taimed Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast). Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga. Sekundaarse plastiidiga vetikad Nad ei kuulu taimeriiki, sest taimeriigis on aint primaarne plastiid. Riik: Rizaaria (plastiid rohevetikast) Riik: Excavaata (plastiid rohevetikast) Nad on silmviburvetikad. Riik: Chromalveolata Hõimkond: vaguviburvetikad (plastiidiks punavetikas) Vao sees on vibur, sealt ka nende nimi. Eriti levinud soojades meredes. Hõimkond: neelvetikad (plastiid punavetikast). Alamriik: esiviburlased (plastiid punavetikast). Hõimkond: koldvetikad. (Neil on kaks päristuumset genoomi rakus) Hõimkond: ränivetikad (SUGULINE PALJUNEMINE)
Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: neelvetikad (Cryptophyta), haptofüüdid (Haptophyta), stramenopiilid (Heterokonta; nt. pruunvetikad, ränivetikad) ja vaguviburvetikad (Dinoflagellata). Rohevetika-tüüpi plastiidid on Chlorarachniophyceae (Rhizaria) ja Euglenida (Excavata) esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid
Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikast Parasiidid – toituvad teiste arvellt (majavamm, jahukaste, tungaltera) Toiduainetetööstuses – pagaritooted, juustud, salaami, õlu, vein, loomasööt Ravimitööstuses – penitsiliin, tunglaterad (alkaloidid)
annaabi.ee 
