olemas või mitte. Aga osaväide postuleerib vähemalt ühe objekti olemasolu. Väide „mõni võlur on rohelise nahaga“ on Boole’i tõlgenduse järgi tõlgendatav väiteks: „on olemas vähemalt üks objekt, mis on võlur ja rohelise nahaga.“ Kui võlurite olemasolu pole varem kuidagi juba postuleeritud, siis ei ole lubatud teha arutlust: „Kõik võlurid on rohelise nahaga, järelikult on ka mõned võlurid rohelise nahaga“, sest tulem postuleerib meelevaldselt rohenahksete võlurite olemasolu, see ei tulene eeldusest. Esineb olemasolu impordi viga. Joonis 5.11. Loogilise ruudu varemed Boole’i interpretatsioonis. Alluvussuhe ei tööta, sest üldisest eelduse tõesusest ei järeldu osalise väite tõesus. Kontraarsus ei tööta, sest nii üldjaatav kui ka üldeitav väide on korraga tõesed, kui subjekt puudub. Mõnede autorite arvates ei tööta sel puhul ka subkontraarus (nt Hurley 2012). Predikaatloogika peatükis
olemas või mitte. Aga osaväide postuleerib vähemalt ühe objekti olemasolu. Väide ,,mõni võlur on rohelise nahaga" on Boole'i tõlgenduse järgi tõlgendatav väiteks: ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on võlur ja rohelise nahaga." Kui võlurite olemasolu pole varem kuidagi juba postuleeritud, siis ei ole lubatud teha arutlust: ,,Kõik võlurid on rohelise nahaga, järelikult on ka mõned võlurid rohelise nahaga", sest tulem postuleerib meelevaldselt rohenahksete võlurite olemasolu, see ei tulene eeldusest. Esineb olemasolu impordi viga. Joonis 5.11. Loogilise ruudu varemed Boole'i interpretatsioonis. Alluvussuhe ei tööta, sest üldisest eelduse tõesusest ei järeldu osalise väite tõesus. Kontraarsus ei tööta, sest nii üldjaatav kui ka üldeitav väide on korraga tõesed, kui subjekt puudub. Mõnede autorite arvates ei tööta sel puhul ka subkontraarus (nt Hurley 2012). Predikaatloogika peatükis
annaabi.ee 
