Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel. 3.6 Loomastik Harku järv on ka hea kalapüügikoht.Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu. Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike- kirjurähni. Ka Harku järv on olnud linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael- ja rägapart
ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 3. Kodanik A esitas vallavolikogule taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Järveääre maaüksusel. A taotleb kinnistu jagamist metsamaaks, transpordimaaks ja elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks. Kinnistu pindala on 22 ha, millest 21 ha moodustab metsamaa, mis üldplaneeringu kohaselt paikneb tervikuna rohekoridoris. Taotluses tehti ka ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vallavolikogu keeldus 20.11.2010. a otsusega Järveääre maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest. Oma otsust põhjendas vallavolikogu sellega, et valla üldplaneering ei näe sellele kinnistule ette kinnisvaraarendust, vaid seab tingimusi, mis tagavad metsaala säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise. Seega peab kavandatav detailplaneering vastama üldplaneeringu tingimustele
annaabi.ee 
