männid. 5.4 Uurimustöö tulemused. Harku järve mets. Harku järve metsast leitud samblikud ja nende kirjeldus: 8 · Jahu löövesamblik (Lepraria incana) peamine välistunnus on tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas , õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. · Hägu tõmmusamblik ( Phaeophyscia orbicularis) talluse värvus varieerub tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide olemasolu talluse pinnal, arvukamalt selle keskosas. · Harilik jahusamblik (Phlyctis argena) koorikjas tallus on enamasti krobeline parguline ja võib katta üsna ulatuslikke pindu; talluse pragudes tekivad
ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda
Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes Valge mereni. Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne
annaabi.ee 
