Invertaasi aktiivsus nii 10 minuti ja 20 minuti vältel suutsid püsida enamvähem samad. Mõnikümmend mikrokatalit grammi kohta siia sinna. Vea protsendiks tuli 2,85 protsenti mis on enamvähem lubatav. Invertaasi aktiivsuse määramisel võis sisse tulla mitu erinevaid vea allikaid nagu näiteks: tiitrimise ebatäpsus, ajastuse ebatäpsus. Tiitrimisel oli palutud, et lahus mis sisaldas komplekslahust, invertaasi-sahharoosi lahust ja mureksiidi lahust oleks saavutanud rohekama tooni. Tiitrimisel on tilga täpsus oluline invertaasi aktiivsuse määramisel. Katseklaasid kus olid tiitrimised tehtud said natukene tumedama roheka tooni kui mõeldud oli. Ajastuse ebatäpsus võib ka kajastuda invertaasi erinevuses. Juhendis on kindlaks tehtud, et katse sooritaja ikka suudaks ajaga toime tulla. Ajanappus on ka aktiivsuse arvutamisel kajastatud, et 600 ja 1200 sekundi asemele on pandud natukene suuremad arvud. Kokkuvõte
järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku segunemist ei toimu. Sellised on näiteks Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv. Püsiv jääkate tekib Eesi väikejärvedel harilikult novembris, suurematel detsembris. Jääkate sulab aprillis. Jää on kõige paksem märtsis (3050 cm, harva enam). Vee värvus varieerub rohekassinisest kuni punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekama tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m. Järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga määrab olulisel määral vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse.