Kuid meespere huvi ei köitnud niisugused õieti ikkagi tühised asjad veidi rohkem kui saja kilomeetri kaugusel lõunas kihas määratu suur New York. Wall Streedil aga otsustati Ameerika saatuse üle. Kõik keerles suletud ringis: kui Franklini isa läks tööle siis sõitis ta Wall Streedile, kui ta koju tagasi pöördus siis sõitis ta Hyde Parki, kus naabrid olid needsamad; Rooseveltide lähedal elasid Vanderbiltid ja Astorid ja Rogersid ärimaailma koorekiht, ennekuulmatult rikkad inimesed.(4) Esimestest sammudest peale, mida poeg suures maailmas tegi, ei väsinud isa ja ema kinnitamast, et ta kuulub valitud ringkonda, Ameerika ühiskonna eliiti. Erilisi pingutusi polnud vajagi, sest asjad ja ümbritsevad inimesed meenutasid väikesele Franklinile seda oma olemasoluga iga päev: mugav ja ruumikas maja Hyde Pargis, millele siis veel ei olnud juurde
põllumajandusega ning sugugi mitte meelelahutuseks põllult koristati rikkalikku saaki ning kari oli väga head tõugu. Siiski ei köitnud meespere huvi sellised tühised asjad, sest veidi rohkem kui saja kilomeetri kaugusel lõunas kihas määratu suur New York, kus Wall Streedil otsustati Ameerika saatuse üle. Elu keerles suletud ringis: Franklini isa sõitis tööle Wall Streedile ning tagasi koju Hyde Parki, kus naabriteks olid alati needsamad: Vanderbiltid, Astorid ja Rogersid ärimaailma koorekiht ja ennekuulmatult rikkad inimesed. 2 Esimestest sammudest peale, mida Franklin suures maailmas tegi, olid vanemad kindlad, et ta kuulub valitud ringkonda - Ameerika ühiskonna eliiti. Lapsepõlves oli Franklin harva koos oma eakaaslastega. Tema elu möödus peamiselt täiskasvanute hulgas. Vend oli temast 28 aastat vanem ja suhtus temasse isalikult, elatunud isa oli poja üle väga uhke. Mees, kes oskas
Kas te ei ole siis lesega head sõbrad?» «Oleme küll. Ta on igatahes minu vastu väga hea olnud.» «Siis on ju asi korras. Mis sa kardad?» Huck ei jõudnud oma aeglase mõtlemise juures sellele . küsimusele veel õiget vastust leida, kui ta juba koos Tomiga missis Douglase võõrastetuppa lükati. Mister Jones jättis vankri ukse kõrvale ja järgnes neile. 201 Tuba oli heledasti valgustatud, ja kõik linnakese vähegi tähtsad isikud olid kohal. Thatcherid olid seal, Harperid, Rogersid, tädi Polly, Sid, Mary, õpetaja, ajalehe toimetaja ja palju teisi, ja kõik pidulikult riietatud. Lesk võttis poisid nii südamlikult vastu, nagu kaht säärase välimusega poissi võis vastu võtta. Nad olid kaetud saviga ja küünlarasvaga. Tädi Polly muutus häbi pärast tulipunaseks, kortsutas Tomile kulme ja raputas pead. Kuid keegi ei kannatanud selle pärast siiski pooltki niipalju kui poisid ise. Mister Jones ütles: «Tomi ei olnud veel kodus, ja ma arvasin juba,
annaabi.ee 
