Doktor viis end sellega kurssi ning ka Homais sai Hippolytelt nõus oleku, et teda võiks opereerida. Algul tundus, et operatsioon möödus edukalt, kuid varsti hakkas haige valu kaebama. Asi läks nii hulluks, et jalg tuli amputeerida, selleks tuli Yonville hr. Canivet. Emma tunneb tülgastust oma mehe asjatundmatuse suhtes ja süveneb veelgi kirglikumalt oma afääri Rodolphe'iga. Ammu polnud Rodolphe Emma juures käinud kuid ühel õhtul ilmutas ta end. Emma pingutas, et suhe Rodolphega püsiks tegi kingitusi, hr. küll ei tahtnud neid väga vastu võtta. Emma kinkis ka Hippolyteile 2 puujalga, mille Charles pidi kinni maksma. Emma avaldas Rodolphele armastust ning nõudis seda ka vastu. Vanaproua B põgenes poja juurde vahepeal. Ämma ja minia läbisaamised polnud just kiita ning Emmal viskas see üle. Õhtul Rodolphega kokku saades otsustasid nad põgeneda. Järgnevad poolteist kuud tegid nad selleks ettevalmistusi. Mees osapool lükkas seda aega paar korda edasigi
Selle tagajärjel tekib jalga gangreen ja jalg hoopis amputeeritakse, Emma tõdeb jälle ,et ta mees on tühine. Ta meenutas oma luksusenälga, oma hingelist kehvust, abielu ja majapidamise vääritust, oma unistusi. Ta oli püüdnud meest armastada aga ei suutnud... Emma armuafäär Rodolpheiga läks hoogsalt edasi, ta laristas olematut raha, võttis riidekaupmehelt võlgu kingitusi oma armsamele, lõpmatuseni end kavala kaupmehe võrku mässides. Ta tahtis ära põgeneda koos Rodolphega elada õndsalt rahulikus mereäärses keskkonnas. Ta tegi selleks ettevalmistusi, kuid Rodolphe polnud sellest huvitatud, talle muutus Emma koos lapsega koormaks. Ta saatis kirja kus ütles, et kõik on läbi. Selle peale tahtis Emma pööningult alla hüpata aga alt teda hüüdev Charles takistas tal seda sooritamast. Emma haigestub, tal oli peaajupõletik. Ta sonis, tal oli palavik, valud lõid südamesse, kopsu, pähe, esines oksendushoogusid.Dr Bovaryl tekivad suured rahamured.Ta on
Emma piinles ja Charles oli murdunud. Peagi saabus ka surm. Kõik oli Charlesi jaoks kadunud, maja valitsesid sünged meeleolud ja tühjus. Emma maeti valges pulmakleidis. Hiljem, ühel päeval, avastab Charles Emma lauasahtlist kõik Leoni ja Rodolphe kirjad. Ta vajus hämarusse. Ta ei suutnud uskuda, et Emma oli truudusetu ning Charles ei märganud midagi, vaid tegi kõik, et Emma ei peaks millestki puudust tundma. Ta kohtub ka juhuslikult Rodolphega ja annab mõista, et ta teab kõigest, kuid ei pea mehe vastu viha. Järgmisel päeval sureb Charles oma aias. Tütar Berthe saadetakse Charlesi ema juurde, aga päras tema surma, asub Berthe elama tädi juurde, kes pani vaese tüdruku ketrusvabrikusse tööle. Kõlab justkui õnneliku lõpuna. Kõigi piinad lõppesid.. Autori juhtmõte seisnes selles, et inimesed ei oska rõõmu tunda olemasolevast, vaid keskenduvad liialt unistamisele. Ta tegi väga täpselt selgeks, kuhu selline
annaabi.ee 
