mustikas (Vaccinium × atlanticum). Kõrvuti poolkõrge mustikaga on ka ahtalehine mustikas Eesti oludes kohanenud ning tema kasvatamine edeneb eriti hästi mahajäetud freesturbaaladel. Kännasmustika puhul tuleb nii koduaeda kui ka tootmisistandikku valida sellised sordid, mis on hea külmakindlusega ning varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
metsapark, tiigid, vahelduv reljeef. (Brafmann, Maiste) Puhtu suvemõis. Rajati 18. saj lõpul suvituskohaks kunstihuvidega von Helwig'ile. Maja ja park tehti tollal moes olnud Hollandi stiilis. Saare keskel kaheksanurgeline elamu, kust teed kiirtena viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga. Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad. Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas
annaabi.ee 
