passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks onglisekeelne tekst. Oratooriumide kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. a. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Enamik süseedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused. 2. Concerto grosso. ,,Kuninglik tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" 3. Ooperid. ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo", ,,Rodelinda", ,,Alcina". Händeli ooperite muusikaliseks eeskujuks oli Napoli ooper, kuid tema teosed olid palju dramaatilisemad ja jõulisemad. Händeli ooperite peategelased oli antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. 4. Kontserdid orelile ja orkestrile.
Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro
4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7. Basso buffo ehk koomiline bass – Giovanni Battista Pergolesi, ooper „Teenijanna- käskijanna“ 8
saj igal pool Ideaaliks oli kõrge laulukultuur - bel canto Nais- ja meespeategelane - prima donna ja prima uomo Hakati tootma massiliselt kastraatlauljaid. Farinelli-kuulsaim kastraatlaulja Kastraatlauljad on pärit Hispaaniast Napoli koolkonnas oli näitlemine tagaplaanil. Tõsine ooper - opera seria Koomiline ooper - opera buffa Suurim ooperihelilooja barokis: Georg Friedrich Händel Tema teosed: Ooperid, ~45: “Julius Caesar”, “Rinaldo”, “Rodelinda” Oratooriumid, 28: “Messias”, “Saul ja Saalomon”
annaabi.ee 
