andmetel võib kuni viiendik düsleksia juhtudest olla põhjustatud hoopis vigasest DCDC2 geenist. Muteerunud geenivorm häirib aju lugemiskeskuste funktsioonide väljaarenemist. DCDC2 geen paikneb kuuendas kromosoomis ning dr Jeffrey Grueni poolt juhitud teadlaste arvates põhjustab selle mutatsioon kuni 20% düsleksia juhtudest. Ka teisi geene on seostatud düsleksiaga. Nii on Karolinska Instituudi (Rootsi) teadlased teinud kindlaks kolmandas kromosoomis paikneva vastava ROBO1 geeni. Düsleksia põhjustab õpiraskusi, mille puhul normaalse intelligentsusega inimestel on püsivad märkimisväärsed raskused lugemise, kirjutamise ja õigekirjaga. Umbes 4% elanikkonnast on tõsiselt düslektilised ning 6% esinevad väiksemad probleemid. Avastus peaks võimaldama düsleksia varasemat diagnoosimist, mis omakorda tähendaks, et hariduslikud programmid düslektilistele lastele saaksid alata varem.
(Lukanenok 2009: 16) 7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on avastanud lugemisraskusega seotud geenid DYX3 2. kromosoomis, DYX1-3 ja DYX5-6 3. kromosoomis ning DYX2, KIAA0319, DCDC2 6. kromosoomis. Geen ROBO1 määrab neuraalse migratsiooni ja teiste arenguliste protsesside kulgemise, mille häirituse tagajärjel võib tekkida lugemisraskus. (Lukanenok 2009: 16) Mitmete geenide muutusal esinevad samaaegselt erinevate õppimisega seotud häirete puhul. Teadlased on välja selgitanud, et geeni FOXP2 puudumine või funktsioneerimise häired ning muutused 1., 6., 15. kromosoomis põhjustavad kõne- ja keelepuudeid, mis on otseselt seotud lugemisraskusega. Muutused 3., 10., 13., 15., 16., 17
annaabi.ee 
