suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud. Ühes kohas andsid nad märkidega teada et nad tahavad süüa , varsti toodigi neile liha ja vilja teri , samal ajal tulid mingid võõramaalised loomad , neist ühe tappis robinson ära ja inimesed olid tohutult tänulikud, nii liigutigi edasi. Varsti möödus neist portugali laev, kes peale Robinsoni laevast möödumisest seisma jäi , nii jõudiski Robinsoni laev neile järele
Robinson Crusoe Robinson Crusoe armastas seiklusi. Tema suurimaks sooviks oli minna merele. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli meremees. Esimene öö merel oli Robinsonile hirmus, aga ta jätkas reisimist. Ta sattus orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kellelt tal õnnestus pääseda. Siis jätkas Robinson mereretke iseseisvalt. Lõpuks jõudis ta Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkrurookasvanduse, mis tõi talle palju raha. Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma. Teel Aafrikasse aga sattus Robinson meeskonnaga tormi kätte. Kõik peale Robinsoni hukkusid.
reisiga.Robinson seikles siis paljudes kohtades:Brasiilias,Itaalias,Prantsusmaal ja mnedel ksiksaartel.Brasiilias ta sai omale spra nimega Xury,nad olid t kaaslated(Siis oli Robinson 16 aastane) nad tegelesid pllundusega.Robinson Alati mtles oma vanematest.Prast nad said uue vimaluse minna merereisile .Nad reisisid kuhugi saarele,seal olid mustanahaga inimesed,Nad peatusid seal(kik jid laevale)Neid rndas saarel suur lvi,Robinson vttis vlja oma pssi ning lasi lvit,inimesed antsid Robinsonile sa ,ning tnasid teda mrkide abil.NAd sitsid edasi,Oli tormine htu,suured lained,ning jrsku''KABOOOM'' Robinson rkas vee all,ujus pinnale,vaatas tagasi,laev on katki,polnud htegit elu hinget,ta lks kohe oma pssi jrgi tagasi ja laskemoona jaoks.Alguses ta elas saarel puu otsas.Ta sai hakkama kll,kuid olid tal rasked pevad,Mne aja prast ta hakkas asju omale juurde tooma,lpuks ta sai omale sa tuua,Barankad jne (Kik olid kastide sees kindlustatud)Prast ta tegi omale koopa
Robinson Crusoe oli seiklushimuline mees. Juba varases eas oli tema suurimaks sooviks minna merele, kuid tema vanemad ei olnud sellega nõus. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes ise meremees oli. Juba esimene öö merel ajas Robinsonile hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Vahepeal oli ta orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kuid Robinsonil õnnestus lõpuks kaupmehe vangistusest pääseda ning alustada ise mereretke. Oma rännakuga jõudis ta lõpuks Brasiiliasse. Ta rajas sinna suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei suutnud ise kogu tööd kasvanduses ära teha. Tal soovitati minna Aafrikasse orje
Ühe sõnaga Robinson tegi kõik, et saarele jääjad ennast võimalikult hästi tunneksid ja lubas neile varsti mõne laeva järele saata, mille eest mehed talle ütlemata tänulikud olid. Veel palus Robinson neilt, et nad valetesse meestesse, kui need ,,suurelt maalt" saabuvad, hästi suhtuksid ja võtaksid neid kui omasuguseid. Kui Robinson lõpuks Inglismaale jõudis, siis andsid laeva omanikud ja mõned kaupmehed, kelle laadung laeval oli olnud, Robinsonile suure varanduse, kuuldes, kuidas ta oli aidanud laeva mässajate käest tagasi võtta. Selgus ka, et tema heategija ja ustav varahoidja oli veel elus. Seejärel purjetas Robinson Yorki, kus ta leidis, et tema ema-isa olid juba surnud ja kogu muu suguvõsa otsa saanud. Ainult kaks õde olid veel elus ja ühe venna kaks poega. Edasi võttis Robinson nõuks Lissaboni sõita ja uurida, kas pole võimalik saada mingeid
Filmis Robinsoni meenutused Indo-Hiina sõjast, noorena kodust ära jooksmisest, vaesusest, rahulolematusest oma praeguse eluga see, nagu ilmneb Rouch'i kommentaaridest filmi tausta kohta37, on Ganda reaalsus. Eriliselt huvitav on Jean Rouch'i lahendus filmi heli osas, sest Moi, un noir võeti üles ilma sünkroonhelita. Et seda kompenseerida, näitas Rouch filmitud materjali oma tegelastele- näitlejatele, ning lõpuks andis loo kangelasele Robinsonile/Gandale mina-vormis kommentaatori rolli. Viimane domineerib nii pildis kui kõlas, kommenteerides ja helis välja mängides kõike toimuvat (omamoodi filmi teadvusvool). Rouch ise jätab endale selguse tooja rolli. Tema häält kuuleme üksikutes tutvustavates, selgitavates, kokkuvõtvates kommentaarides, mis annavad filmile struktuuri väljaspool Ganda edasi antavat universumi ega lase vaatajal ära unustada kujutatava reaalsust.38 Omapärase juhusena toob Rouch välja, et 32
kuid ka kofeiinirkkaid koolapähkleid, seega oli jook tõesti väga ergutav. Kui karskusliikumine hakkas tootest saadavast tulu ohustama, töötas Pemberton välja alkoholivaba variandi. Coca-Cola tuli müügile 1886. aastal, just enne seda, kui Pembertoni kodulinnas Atlantas kehtestati alkoholi keeluseadus. Nüüd ei varjanud Pemberton kofeiini ja koka mõru maitset enam veini, vaid suure suhkrusisaldusega. [1] Dr. Pembertoni partnerile ja raamatupidajale, Frank M. Robinsonile kuulub au karastusjoogi nimetamisel "Coca-Colaks". Samuti disainis ja kaubamärgistas dr. Pemberton selle logo, mis eristub omataoliste seast ja mida kasutatakse tänapäevani. Esimesed Coca-Cola joogid müüdi viis dollari senti klaasi kohta. Esimesel müügiaastal müüdi Atlantas päeva jooksul keskmiselt üheksa Coca-Cola't. Täna jõuab ülemaailmselt tarbijani päevas umbes 1,6 miljardit Coca-Cola jooki. Enne oma surma 1888. aastal, kaks aastat pärast maailma enimmüüdud gaseeritud
annaabi.ee 
