· võib olla kuumtöödeldud, kuivatatud, suitsutatud või kasutatud nende töötlemisviiside kombinatsioone; · lõikepinnal ei ole toorele lihale omaseid tunnuseid; · võib sisaldada teisi toiduaineid ning lubatud lisaaineid; · säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks: · võileivapealsed lihatooted (keedu- ja suitsuvorstid, suitsulihatooted, pasteedid jm); · roavalmistustooted (roavalmistusvorstid, veretooted, hakklihast lihatooted, süldid, pelmeenid jm). Vorst - valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest toidukomponentidest, on pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%.
kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h. toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid jaotatakse külmsuitsu salaamivorstideks ja külmsuitsu määrdevorstideks. kuivvorstid – suitsutamata bakterkultuure sisaldavad pikaajaliselt kuivataud salaamitüüpi vorstid, säilib kaua (ibid) Roavalmistusvorstid on kesta pritsitud vorstisegu, mis on kuumtöödeldud, s.t. suitsutatud kuuma suitsuga või/ja keedetud vorstisisese temperatuurini vähemalt 71 C, neid tarvitatakse üldjuhul soojendatuna (keedetult, praetult, grillitult, küpsetatult vms.). Siia kuuluvad: viinerid – kesta diameetriga 14 - 28 mm keedetud või keedetud ja nõrgalt suitsutatud peened vorstikesed. sardellid – väiksed vorstikesed läbimõõduga 28 - 36 mm keedetud või keedetud ja
annaabi.ee 
