Umbes samal ajal omandas Pascal jansenism jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes vahet pidada ning harrastada "eakohasemaid" eluviise Pariisis. Järjekindlast puhkusest midagi välja ei tulnud, kuid mitmesugused hasartmängud, millega Pascal sel perioodil tegeleda olevat proovinud, äratasid temas huvi tõenäosusteooria vastu. Teistel andmetel süstis Pascali huvi hasartmängude teooria vastu alles Roannez' hertsogi majas kohatud "praktik" ''chevalier'' de Méré. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile.1651 suri Pascali isa, 1652 asus 3 Blaise'ga väga lähedane õde Jacqueline Port-Royai kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653
saanud väite, mis on projektiivse geomeetria üks põhiteoreem . See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Kuna Pascali kirjad Charlotte'ile viimase hilisema abikaasa nõudel pärast Charlotte'i surma põletati, pole selles küsimuses selgust saada võimalik. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul hädavaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas
1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651. aastal suri Pascali isa, 1652. aastal asus Blaisega väga lähedane õde Jacqueline Port-Royali kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653. aastal pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda ning leidis jõudu usule veelgi tõsisemalt pühenduda. Pascal kirjutas tõotuse
matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali
tõenäosusteooria vastu. 1651 aastal suri Blaise`i isa, peale mida asus õde Jaqueline elama kloostrisse. Õde tegi kõik, et ka vend kloostrisse asuks. Kuid Pascal pühendus uuesti teadustööle, kirjutades töid matemaatikast, peamiselt algebrast ja arvuteooriast. 3 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö 1653 aastal tutvus ta hertsog de Roannez ja tema õe Charlottei`ga. Ilmselt tekkis Blaise`i ja Charlotte vahel armulugu, kuna sel perioodil oli Pascalil plaanis osta amet ja abielluda. Selle plaani rikkus ära hobuõnnetus 1653 aastal kust Pascal pääses napilt eluga. Seda pääsemist pidas Blaise`i ,,jumala märgiks", et on aeg täita oma kohustus jumala ees ja aeg maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda jumalale ja õmbles selle oma rõivaste voodri vahele, see leiti alles peale Pascali surma
annaabi.ee 
