Nd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse mrk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek vtab aega. Tagasi judes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse phivgi asub araablastele ktte maksma ja neid jlitama nende alatu lekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks pikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on raandja, kes oli soovitanud araablastele jrelve rnnakut. raandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde he kskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nustus. Kuuleka vasallina lks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nuti makse. Tagantjrele lepiti kokku, et Rolandit rnnataks kttemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mistab kasuisa le kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kik korrektne. Kasuisa
pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele,
annaabi.ee 
