Ta nimetas need kik koos Lne-Indiaks. ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu lpuni veendunud, et leidis tee Indiasse. Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis judis Kolumbus Orinoco je suudmesse (Luna-Ameerika phjaosas). Kuid ka seda uut maad pidas Kolumbus saareks. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rngalt. Tema otsis hoopis lhemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Selleprast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. ldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel judis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Tpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat vikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Pha Pstja
3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2. Rahvastik vhenes ligi veerandi vrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hvines tielikult. 4. Eesti langes taaskord Nukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral kll ligi pooleks sajandiks. 7) Eesti Nukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) - Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) : 1. Partei juhiks oli esimene sekretr, tema eestvedamisel kis koos EKP keskkomitee broo, kus arutati liiduvabariigi haladmisega seotud ksimusi. 1) Parteijuhid algusest lpuni - 1944.-1950. a. - N
annaabi.ee 
