sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuursortidega), mille tulemusena muutuvad need GM taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiidiresistentsete (HR) kultuuride kasutuselevõtt lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat. Paraku on üheaegselt muundkultuuride levikuga kasvanud ka umbrohutõrjevahendite kasutamine neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin)
Arenenudriigid. Millised riigid toodavad kõige enam paberit ja miks? Enamik puudest, mis onvajalik paberitootmiseks, raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanadametsadest, sest nendes riikides on kõrge metsasus ning paberitootmiseks sobivad puuliigidning vastav tehnoloogia, mis on küllalt kallis. Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole. Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest)
maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks). 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13
niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorsus ehk õhuga täidetud pooride hulk alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri taimede jaoks). 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne ehk piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukõver; keskkonna kandevõime. N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus liigi sisene konkurents Keskkonna kandevôime: K=r/ =r/K
annaabi.ee 
