paljusus. Poliitikute vastu valitses usaldamatus. Kõikides hädades hakati süüdistama võimulolijaid. Esile kerkis Vabadussõjalaste Keskliit (Vapsid). Lubasid riigis korra maksma panna. Poliitikute kuritarvitused lõpetatakse. Olulisteks isikuteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Põhiseaduslik kriis RK oli liiga suur võim, Valitsus sõltub liiga palju RKst. Taheti ka riigipea (presidendi) ametikohta. Tõi endaga kaasa kolm uut põhiseadust. Kaks esimest kukkusid läbi ja Vapside oma oli alles see, mis sai poolt hääled. II põhiseadus koostatud Vapside poolt. Vastu võeti 1933 (kehtima pidi hakkama 1934). RK volituste aeg pikenes 4le aastale ning liikmete arv vähenes 50le. Seati sisse ka riigipea ametikoht. Nimetuseks oleks tulnud RIIGIVANEM, kes valiti rahva poolt 5 aastaks. Täidesaatev
50. Uus RK tuli valida sellisel moel, et rahvas saaks hääletada konkreetsete isikute poolt. Osaliselt jäädi senise proportsionaalsuse juurde. Kõik erakonnad jagasid oma kandidaadid kolmikutesse. Hääli saadi vastavalt sellele, kui palju üht või teist kolmikut oli valimiskasti lastud. Valijatele anti õigus ka kolmest meelepäraseim valik ära märkida. Valitsuse võimkonda oli ühelt pootl suurendatud polnud enam nii sültuv RKst, teisalt muudeti riigivanema juures seisvaks täidesaatvaks asutuseks, pidid ellu viima tegusid vastavalt riigivanema juhtnööridele. 1933 PS näol oli taaskaord tegemist segasüsteemiga püüti ühendada parlamentaarset süsteemi presidentaalse süsteemiga. Kohe pärast PS vastuvõtmist teatas Tõnisson valitsuse nimel tagasiastumisest, RK laiali ei läinud, enne lahkumist tühistati veel kaitseseisukord. 11.08 oli Tõnissoni valitsus jõudnud kehtestada ka üleriigilise kaitseseisukorra)
annaabi.ee 
