hiskond on seda aktsepteerinud. Villu, kes esimest korda lasteaeda lks, omas tiesti teistsugust arusaama sellest snast. Sgitdi on smiseks vi pigem see, kes laste sgi ra ise ra sb. Kuigi sgitdi alguses vastu puikles, tahtes piimasuppi lastele sokutada, pidi ta koka manitsedes ikkagi oma kohust titma. Hoopis teistsugune korraldus kehtis lasteaias. Piimasupi nide selles lasteraamatus on justkui nide sellest, kuidas lastele on antud vim (autorile?), rkimaks ausalt sgitdide olemusest. Teatud vastuhakk piimasuppidele. Ega need jah ei olnud just kige maitsvamad road, mida enda lasteaia aegadest mletan. Kas see on siis normatiividele vastuhakk ja lasteaedades mssule hutamine? Vaevalt, lihtsalt ks nide sellest, kuidas hiskonnas veidraks peetav kitumine vib tunduda tiesti loogilisena. Lasteraamat Kaka ja kevade annab phimtteliselt kskik millele potentsiaali rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile vimu ja nitab seda
koer, kellel on suus s��datud t�rvik, dominiiklaste traditsiooniline s�mbol. Dominiiklasi kutsuti t�nu nende tohutule usutruudusele ka jumala koerteks (domini canes), mis tulenes Dominicuse nimega seonduvast s�nam�ngust. P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret, kelle jalge all on draakon, m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu lihaliku maailma �le. Barbara selja taha on maalitud torn, kuhu tema paganlikku usku isa oma salaja kristlaseks hakanud t�tre vangistas. Peenelt maalitud taimestik teose esiplaanil meenutab gobel��ne. Taimed ja �rdid on �ratuntavad ning kannavad samuti s�mboolset t�hendust
annaabi.ee 
