Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k ( Rk2 Rk1 Uv1 + Uv2 ) Rv := - Rk1 Uv2 - Rk2 Uv1 3 Rv = 4.458 × 10 Arvutan võimsusvõimendusteguri: kp = 0.108 5. Amplituudikarakteristik Joonis 3. Transistorvõimendi amplituudi karakteristik. 6. Logaritmiline amplituudsageduskarakteristik Joonis 4. Transistorvõimendi logaritmiline amplituudsageduskarakteristik. 7. Kokkuvõte
Hakkame arvutama käivitusreostaadi astmete takistusi käivitusdiagrammi abiga. Esiteks tuleb leida rootori nimitakistus R2n valemiga R2n=E2k/3*I2n , kus R2n-rootori nimitakistus, E2k-rootori emj,V I2n-rootori nimivool,A R2n=165/3*24,0=3,97 Arvutame käivitusdiagrammi takistusmõõtkava teguri valemiga mR=R2n/ei , kus mR-takistusmõõtkava tegur,/mm ei-lõigu pikkus punktist e kuni i'ni , mm mr=3,97/100=3,97*10-2 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti esimese astmega eh=17mm Rk1=eh*mR => 17*3,97*10-2=0,675 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti teise astmega eg=6mm Rk2=eg*mR => 6*3,97*10-2=0,238 Arvutame rootoriahela takistuse ilma käivitustakistuseta ef=2mm R2=ef*mR => 2*3,97*10-2=7,94*10-2 Arvutame käivitustakisti esimese astme takistuse Ra1=Rk1-Rk2 => 0,675-0,238=0,437 Arvutame käivitustakisti teise astme takistuse Ra2= Rk2- R2 => 0,238-7,94*10-2=0,158
Arvutan elementide väärtused: Reaalne väärtus 3,9 k. Reaalne väärtsus 1,8 k. Reaalne väärtus 120 k. Reaalne väärtus 0,36 M. Reaalne väärtus 68 nF Reaalne väärtus 0,82*2=1,64 nF Reaalne väärtus 33nF Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Antud skeem on transistorvõimendi ning skeem võimendab sissetulevat signaali. Pingevõimendustegur ku Usis=5 mV Uväljund=258 mV Sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv R=1,8 k Uv*=287,4mV Rk1=4,3 k Rk2=39 k Võimsusvõimendustegur kp Amplituudkarakteristik ja logaritmiline ASK graafikuna Joonis 2. Amplituudkarakteristik. Joonis 3. Logaritmiline ASK. Järeldused Praktikumis tutvusime bipiolaartransistoriga ja selle kasutusvõimalusega võimendi skeemis. Meie koostatud võimendi pingevõimengustegur oli ligikaudu 50 korda. Järelikult,võimendit
Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK:
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju
ku Rsis = U v* Rsis R U v* R 0,72 22 10 3 Rsis = = =22000 k u U - U v* 144 0,01 - 0,72 18. Väljundtakistuse leidmine: Joon 4. Väljundtakistuse leidmine Ev R + R Rk1 = U v1 v k1 Ev R = U Rv + Rk 2 k 2 v 2 6000 EV = 0,780 6000 EV = 0,780( RV + 6000 ) RV + 6000 0,780( RV + 6000) EV = = 1,3 10 - 4 ( RV + 6000) 6000
, , . . ( ) U sis = 0, . I1 = I2 , , Uvalj = Ukp1 . Ukp2 = 0 ( , , -- Uvalj = dI k1 Rk1 + ..), dIk2 Rk2 . LC - Usis Uvalj. E EPR OM . ( > )
annaabi.ee 
