Rjurikud Mida aeg edasi, seda kindlamaks saavad ajaloolased, et Rjurik ja ta 2 venda ei ole õige väide. Arvatakse, et kroonik kasutas ilmselt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud tõlget. Õige variant oleks siis : Rjurik tuli Novgorodi oma saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, sõjamehed ja lähikondlased. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiudNovgorodi lähistelt. Need tõestavad, et Rjuriku vendadest ei ole mingit põhjust rääkida. Rjurikut peetakse Rjurkovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehkrusside soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla veneedide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõstli, tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigur Snogöye('Maosilm') ning ema
killustunud maa. Samas pole tema eksistents sugugi kindel, võimalik, et ta on poolmüütiline tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda. Siiski olevat Olegil olnud tihedad suhted ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi oma kodupaika, kus ka surnud. 12 Tegelikult põhineb kogu selline ajalookäsitlus paljuski oletustel. Ka Rjurikut on peetud mütoloogiliseks või sümboolseks tegelaseks. Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osade ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul hoopis Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis
annaabi.ee 
