SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
(Käsitöö) · Vähe orje ja palju vabu kodanikke Bütsantsi koht keskaja kultuuris. Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke Slaavi hõime oli 3: 1. idaslaavlased 2. lõunaslaavlased 3. lääneslaavlased Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos). Varjaagid vikingid, normannid. Legend räägib 3 varjaaki (Sineus, Rjurik, Trevor) kutsuti valitsema Vana-Vene hõime. Rjurikist saab Novgorodi vürst (862). Tänu sellele saab Vene riigi teke üha rohkem võimalikuks. Rjuriki järeltulija Oleg vallutab 882 aastal Kiievi. Kiievi ja Novgorodi vahele jääv ala ühendatakse Vana-Vene riigiks. See oli sõjakas riik, rünnati tihedalt Bütsantsi. Samuti tegeleti kaubandusega. 988 aastal vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu. Kirik varakeskajal Ristiusk tekkis 1. saj Palestiinas. Ristiusu rajaja oli Jeesus, pärit Naatsaretist. Kiire leviku põhjusteks olid:
annaabi.ee 
