formuleeringud, vaid nimed, mis on antud kogemuse teatud valdkondadele ja kuigi neid võib kirjeldada, jäävad nad surnuks ning mittemidagiütlevaks inimestele, kes pole ise neid asju läbi kogenud." (JUNG 1986:150- 151) Siin näeme jällegi Jungi käsitluse raskestipiiritletavust. Ilmselt on põhjuseks see, et psüühilisi nähtusi ning protsesse on üleüldse raske täpselt piiritleda. Jungi käsitlused ei paku lõpuni selgeid määratlusi, need ei sarnane n.-ö. sõdurite üleslugemisega riviplatsil, kus igaühel neist on kindel nimi ja välimus. Pigem võiks tema käsitlusi võrrelda veiniekspertide pimetestiga, kus lõhna ja maitsebuketi järgi on vaja tuletada veini mark ning aastakäik. Leian, et taoline täpsustus on hädavajalik, sest psühhoanalüütilises mõistesüsteemis sõnasõnalise tõlgenduse juurde jäämine ning definitsioonidesse takerdumine võib oluliselt kammitseda mõtlemist ning viia veidrate ning ekslike järeldusteni. 3.2.6. Arhetüübid
84 RIVIÕPE Riviõppe põhimõisted Rivivõtete arenedes hakati rivistumi- Kaugus on vahemaa kaitseväelaste se ajal toimuvat kirjeldama ning neist (sõidukite), allüksuste ja väeosade va- kirjeldustest kujunesid rivi põhimõis- hel sügavuti. ted. Põhimõistete tundmine võimal- Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki dab riviplatsil kiiresti orienteeruda ja rinnet. rivis end kindlalt tunda. Rivi sügavus on vahemaa esimesest Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või viirust viimase viiruni. väeosade määrustikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või Kahe-, kolme- või neljaviirulises rivis sõidukitel. seisavad ühe viiru kaitseväelased teise
annaabi.ee 
