ajaloohuvilisele linnused, kirikud ja Haapsalu vanalinn, muljetavaldav ajalugu ja legendid ning rannarootslaste kultuuripärand. Loodushuvilisele Euroopas ainulaadne Matsalu Rahvuspark. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse. Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim omataoline Läänemere ääres
1880.a. kui Itaalias Stradellas hakkas Tessio Jovani valmistama klahvakordioneid. Esimestel akordionitel olid ka registrid nimetustega: tutti, violina, celesta, flute, organi ja tremolo. Meister G.Mirwald konstrueeris 1891.aastal kolmerealise kromaatilise lõõtspilli. See pill ei olnud enam vahelduvhäältega. Kromaatilise ehk meloodia bassiga pilli juured ulatuvad 1900.aasta alguse Prantsusmaale. Meloodiabassi nupud paiknesid siis standardbassi ja lõõtsa vahel omaette rivina. See paigutus säilis kuni 1960-1970 aastateni. 1930.aastal hakkas Paolo Soprani meloodiabassiga akordione Itaalias massiliselt tootma. 1930.ndatest aastatest alates on levinud suurte 120 bassiste pillide tootmine. Akordione ehitatakse kahe-, kolme-, nelja- ja viiekoorilistena, s.t. vastavale registriklahvile vajutades võib avada ventiilklapi või klapid, mis panevad võnkuma ühe või mitu metallkeelekest. Registrid muudavad
Otselot (Felis pardalis) Otselot on suurimaid Lõuna-Ameerika kaslasi. Teda nimetatakse veel värvitud leopradiks ja tigrilloks. Praeguseks tuntakse 11 alamliiki. Keskmiselt elavad ostelotid 18 aastat. Otseloti üldpikkus on 135-150 cm, sellest saba 30-40 cm. Ta tugev ja sihvakas, massiivse peaga loom. Värvuselt on nad liivakollasest hallivarjundilise pruunini. (Loomade elu, 1987). Keha katavad keskelt avatud tumedad laigud, mis jooksevad ühtse rivina mööda keha. Selline karvkate võimaldab tal ideaalselt ümbritsevasse keskkonda sulanduda. Täiskasvanud loomad kaaluvad 11- 15 kilogrammi. Otselot on küttimise tõttu väljasuremisohus(Hävimisohus oleva liigina on otselot võetud rahvusvahelisse punasesse raamatusse). Praeguseks on nad säilinu vaid mõningates Kesk- ja Lõuna-Ameerika piirkonnas. Ta tegutseb valdavalt maapinnal ja asustab nii tihedaid troopilisi ja 6 subtroopilisi metsi kui ka valgusküllaseid põõsastuid
topse maha nipsutada. Eelnevalt lepitakse kokku, mitu korda iga mängija saab nipsutada. Kes kõige rohkem märki tabab, on võitja. VÄRVIPALETT Eesmärk: õppida eristama põhivärvide variatsioone ja toone tumedust ja heledust Vanus: 5-6 a Vahendid: nt kollased puulehed, rohelised taimede lehed, pruunid puukoore tükid vms Mängu käik: Kõik lapsed korjavad kollaseid puulehti (rohelisi lehti, puukoore tükke, jne). Seejärel panevad lehed kas kaares või sirge rivina alusele, järjestades need heledamast tumedamani üksteise kõrvale. KES PUUDUB? Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: alates 5. eluaastast Osavõtjad: vähemalt 10 (sõltuvalt laste vanusest, noorematega vähem, vanematega rohkem) Mängu käik: Mängujuht saadab ühe lapse rühmaruumist välja. Seejärel peidab üks mängijatest ennast ära. Välja saadetud laps kutsutakse sisse tagasi ja ta peab ühe minuti jooksul ära arvama, kes on ennast ära peitnud. SUHTLEMIS- JA LOOVUSMÄNGUD
annaabi.ee 
