" 3 Peterbur Kaukaasia Peterbur Lermontov astus kaardiväe husaaripolku. Ohvitseri auastme saamiseks pidi tal olema sellele vastav haridus ja ta arvati sõjakooli. Seal õppis Lermontov kaks aastat (1832-1834), mis oli tema elu raskemaid perioode. Nikolai l ei olnud unustanud kaardiväe aktiivset osalust 1825. aasta detsembri ülestõusus ja hoolitses selle eest, et vabameelsuse vaim sealt välja roogitaks. Paraadid ja riviharjutused pidid ohvitsere kahjulikust mõtlemisharjumusest võõrutama. Seega oli luulega tegelda kardetav see äratas kahtlust. Samal ajal võtsid nii kaardiväes kui sõjakoolis maad prassimine ja liiderdamine: ülemused nägid selles vahendit, kuidas ohvitsere eemal hoida tõsistest ühiskondlikest huvidest. Lermontov elas nii koolis kui pärast selle lõpetamist husaaripolguski kahepalgelist elu. Ta ei hoidunud prassingutest ja oli sageli pööraste seikluste algataja
Püüeldi nii neidudele kui noormeestele sobiva, rahvuslikku joont kajastava võimlemissusteemi loomise poole ning valmistada neid ette vabaduse kättevõitmiseks. Peamiseks kujunes tegevuse väline külg (riietus, dekoratiivsed vahendid, asendite ja liigutuste ilu). Harjutused jagunesid nelja rühma: harjutused vahenditeta, vahendite kasutamisega, rühmaharjutused ja võitlusharjutused. Kujunes välja harjutuste terminoloogia. Tund koosnes kolmest osast: korra-riviharjutused; harjutused riistadel, hüpped, akrobaatika jms; rahustavad harjutused. Kehaline kasvatus Rootsis: 19. saj algul kasvas Rootsis huvi sõjaväe ettevalmistuse parandamise vastu kehaline kasvatus muudeti armees kohustuslikuks. Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad):
annaabi.ee 
