6 Asendustegevus Pooldajate poolelt on veel ühe võimaliku seletuse pakkunud Cameron (1995): kirglik suhtumine keelesse näib olevat poliitiliselt korrektne ja teostatav väljund peidetud hirmudele muudel teemadel. Kui me ei suuda vähendada tänavakuritegevust, takistada immigrantide sissevoolu või panna lapsi sõna kuulama, siis vähemalt korraldame keelt, saame sellega natukenegi korra ja süsteemsuse tunnet oma ellu. Cameron võrdleb kooli keeletundide grammatikaõpet sõjaväe rividrilliga – kumbki õpitav oskus ei ole iseeneses vajalik ei õppijale ega ühiskonnale, küll aga on ühiskonnal vägagi tarvis õpetada oma liikmeid süsteemile alluma. Tema käsitlusega haakub ka üldlevinud seletus, miks eesti keelt nõukogude ajal nii hoolikalt hoiti: põhiküsimusele ehk riigikukutamisele ei hakanud jõud peale ning keel andis pakitsevale energiale suhteliselt ohutu ja aktsepteeritud väljundi. Kui praegust olu-
Loogika kui õpetus (või teadus) püüab kätte näidata, millised arutlused on vastavuses kehtivate loogiliste vormidega ja millised mitte. Sellist loogikat on alates I. Kantist nimetatud formaalseks loogikaks, hiljem on seda nimetatud ka sümbolloogikaks, sest formaalset loogikat on võimalik kirja panna sümbolite abil, nt G. Ryle (19001976) samastas formaalse loogika sümbolloogikaga. Ryle võrdles formaalset loogikat rividrilliga, samas kui sõda sunnib sõdurile peale tegelikke lahinguid. Loogika on vajalik, nii nagu väljaõppinud sõduril on tegelikes lahingutes ka drillist kasu. Ent sellest ei piisa. Ryle kirjutas: ,,Kuid on ilmne, et võitlemist ei saa taandada drillile, kartograafiat geomeetriale ega kauplemist arvete tasakaalustamisele. [---] Filosoof teeb tahes-tahtmata seda, mida võiks nimetada ,,mitteformaalseks loogikaks", ja mõte, et tema probleeme, tulemusi või meetodeid tuleks
annaabi.ee 
