Riigi sekkumine mõne turutõrke esinemisel on õigustatud, kui see võimaldab olukorda parandada, st muuta ressursside jaotumise efektiivsemaks; riigi sekkumine võib aga tekitada ka uusi probleeme ja moonutusi ning selle kaudu ebaefektiivsust. Keskkonnaökonoomika seisukohast kõige olulisem ja levinum turutõrge on negatiivne välismõju, mille korral ei kehti omandiõiguste ainuõiguse omadus. HÜVISTE (RESSURSSIDE) LIIGID: VÄLISTATAV (Rivaliteetne-erahüvised; Konkurentsitu-kollektiivhüvised); VÄLISTAMATU (Rivaliteete- ühiskasutuses ressursid; Konkurentsitu-avalikud hüvised). NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE VÄHENDAMINE: Keskkonnaprobleemide tekkimise põhjuseks on erinevus era- ja avalikes eesmärkides (isiklikes ja kollektiivsetes eesmärkides), nii et nende lahendamiseks või leevendamiseks on vaja saavutada suurem kooskõla isiklike stiimulite ja kollektiivsete huvide vahel (nägemus viimastest sõltub aga ka väärtushinnangutest)
saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine. Avalikud ja kollektiivhüvised. Avalikke ehk kollektiivhüviseid iseloomustavad kaks põhitunnust. Nende tarbimisest ei saa kedagi välistada ja nende tarbimine pole rivaliteetne. Avalik pakkumine: 21.Liitmine, ühine tootmine. Omavalitsused kui klubid. Ahvatlev kõigi kriteeriumide järgi, kuid 1) tootjaid ja tarbijaid raske ühendada, 2) monopoolsusoht, 3) ühendamise transaktsioonikulud (keda kellega ühendada?) Välistulude puhul klubid (kohustuslikud, vabatahtlikud): Palju tarbida? Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT