kui keskkonnas on uut, lähevad kohe seda uurima ja seda, kas on võimalik kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei defineerinud nii täpselt) Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud
ühemõtteliseks – pole enam võimalik ajada segi mõne praktilise käitumismustriga (nii nagu nt tuttpüttide „armumängu“ elemente kõrvaloleval pildil pole võimalik pidada millekski eriti praktiliseks). Ritualiseerumise otstarbe kohta on püstitatud erinevaid alternatiivseid hüpoteese: • sõnumi ühemõttelisuse tagamine. Hüpoteesi autori D. Morrise arvates võimaldab ritualiseerunud displei paremini vältida selles peituva sõnumi mitmetimõistmist ja seega vältida segadust loomade omavahelises suhtluses • isendi tõelise motiveerituse varjamine. Selle, eelmisega näiliselt vastandliku hüpoteesi autor J. Maynard Smith võrdles ritualiseerunud displei etendamist bluffimisega või “pokkerinäoga”. Nii nagu pokkerimängijale ei ole kasulik vastasele mõista anda, millised kaardid tal parajasti peos on, nii tasub ka nt
annaabi.ee 
