Kui nad vihastavad, võivad nende hinged elavaile kahju tekitada ning neid neid tuleb ohvriandedega lepitada. Perekonnad austavad oma esivanemaid iga-aastastel pidustustel. Pidustustel kantakse erineva kujundusega maske. Islamiusulised kummardavad ainujumalat Allahi. See usk põhineb Araabias elanud prohvet Muhamedi juttudel. Ristiusk on saanud mitmes Aafrika riigis tähtsaimaks usundiks. Inimesed käivad kirikus oma kaitsepühakuid kummardamas. Kombed ja ritualid Paljude aafriklaste arvates aitavad mitmesugused kombetalitused kaasa tervisele ja heale käekäigule. Esivanemaid kutsutaks appi muresid leevendama, haigusi ravime ning kurje vaime võitma. Nõidpreester, kes on ka kogukonna ravitseja, võtab ühendust esivanemate vaimudega. Aafrikas on laialt levinud uskumus, et nähtamatud jõud võivad palju kurja teha. Ennustamisega tegeletakse paljudes Aafrika maades. Ennustajad määravad kindlaks, millal tuleb
,,Jõulujutt" räägib Jeesuse sünnist ühes Petlemma tallis, sellest kuidas inglid kuulutavad karjastel, et Jeesus on sündinud ning sellest, kuidas Targad külastasid talli ja pakkusid vastsündinud lapsele kingitusi. Rooma almanahh kinnitab, et 25. detsembril tähistai jõule ka 366 e.K.r, kuigi kirikud lõid sellise jumalateenistuse ligikaudu 600 aastat hiljem. Usutakse, et kuupäeva valikut mõjutas põhjapoolkeral olev talvine pööripäev ning iidsed paganlikud ritualid, mis kattusid pööripäevaga. Need rituaalid hõlmavad Vaikuseperioodi, mida tähistati Kreekas ning Saturnaaliat, mida tähistasid Roomlased. Sellel ajal pidutseti, vahetati omavahel kingitusi ning orjad said siis mõni aeg puhata. Jõulukuusk on osa pikaajalisest traditsioonist, kus püüti talvel tuppa tuua natukene rohelust. Mujal maailmas (Ameerikas, Austraalias, Inglismaal) on ka väga populaarne puuvõõrik, mis on samuti talvel roheline
annaabi.ee 
