kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad. Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused toimetused enda kanda ning lubasid naistel ja tütardel kõrtsi tantsu lööma minna. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
· Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid
Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju
Umma on kõige laiemas mõistes islamiusuliste kogukond ja kitsamas mõistes tähendab mistahes selgepiirilist kogukonda. Islamiusuliste visuaalne kunst on mittekujutav. Märkimisväärsed on arhitektuur, tarbekunst ja kalligraafia e. ilukiri. Mosee on islamiusuliste pühakoda (nelinurkne müüri ning sammastega ümbritsetud ehitis. Sammastevahelised kaared võivad olla teravatipulised, sakilised või hobuseraua kujulised. Õue keskel on kaev rituaalseteks toiminguteks). Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati kuppelmoseesid. Minarett on praktilise väärtusega kõrgem torn, kust kutsutakse palvusele. Islami kunstis domineerib rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Arabesk on üldistatud, väänlevad taimeornamendid, mis katavad pinda ühtlase vaibana). Ornamenti võib luua nikerdatud kivisortidest (marmor), modelleeritud kipsist ja värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest
Duat, mis on egüptoloogias tinglikult valesti tõlgitud, mis sisuliselt ei viita kuidagi allilmale, mis peaks olema selle õige vaste, vaid taaskord võib leida seoseid Horose silmaga. Samuti esitab Harvey hulga näiteid, kus egüptoloogid olevat tõlkinud olulisi väljendeid valesti või need üldse tähelepanuta jätnud. Näiteks on teenimatult tähelepanuta jäänud 212 esimest väljendit, mis on kergekäeliselt tembeldatud mingiteks rituaalseteks vormeliteks. Need väherituaalsed tekstid sisaldavad endas aga väljendit 'Horose silm' 80 kohas. See vähene osa tekstidest, mis tõepoolest kirjeldab rituaale, on muust eraldatud 390 konkreetse joonega.Ka on üldlevinud seisukoht, et Sakkara kuningakambri lääneseintel on kaitsvad loitsud, ometi ei ole sealt kordagi leida verbi 'kaitsma'. Mis veel hullem, ühtegi reaalset loitsu ei ole. Küll aga esitatakse mõned olulised detailid Silmaga nägemise kohta ja viiteid
annaabi.ee 
