Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo
v Examples of Estonian birds • Grasshopper Warbler • Brambling • Common Kingfisher Bird protection in Estonia: v The first bird sanctuary Vaika, 1910 v The first Nature Conservation Act in Estonia, 1935 v Estonian Red Data Book v Protection nowadays v Bird habitats of Estonia: v Estonian climate v More than 1400 lakes v Estonian rivers v Estonian islands v Forests v Natural or seminatural grasslands Grasshopper Warbler (võsa- ritsiklind): v Breeder, transit migrant v Medium-sized v Insectivorous v Colour: adult – brown back, gray underparts v Consevation status – least concern v Eggs and nest v The song Brambling (põhjavint): v Breeder, transit migrant v Medium-sized v Mostly eats seeds, feeds youngsters with insects v Colourful v Consevation status – least concern v Eggs and nest v v Common Kingfisher (jäälind) : v Breeder, winterer v Sparrow-sized v Mainly on Fish v Blue upperparts, orange
eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu. Vetevõrk Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge - Väike Emajõgi Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest.
Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest kormoran, kühmnokkluik, viupart ja hõbekajakas, värvulistest roo ritsiklind, sooroolind, roohabekas ja kukkurtihane. Kadumas on mitu lamminiitudele tüüpilist kurvitsaliiki, nagu tutkas, mustsaba vigle ja punajalgtilder Võrtsjärv on üks rahvusvaheliselt tähtsamaid ohustatud linnuliigi väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit KAHEPAIKSED Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle kaldaalal leitud kuus liiki ning järve valgala veekogudel täiendavalt kolm liiki
vahedega kesta mitu tundi järjest. kurgualune on tumedam triibuline. luhtade Saba on ümardunud tipuga. madalmadalvõsades, ka metsaservade noortes Võsa-ritsiklind lehtpuistutes. Suurkoovitaja Kanalised Tedrel on omamoodi häälitsemine Kodukana suurune kanaline. Teder eelistab Isaslinnul on must sinaka helgiga elupaigana raiesmikke
annaabi.ee 
