Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad.
inimene mustikas inimene ritsikas inimene mustikas ritsikas simpans mustikas simpans simpans ritsikas (a) (b) © Millist neist valida? Võtame mingi tunnuste hulga, mille võrdlemisel näiteks selgub, et nii inimene, kui ka simpans sarnanevad 100 tunnuse osas, mis puuduvad ritsikal ja mustikal. Kui me võrdleme puid a, b ja c, siis näeme, et kui eelistada topoloogiaid a või b, peaksime me eeldama, et need 100 tunnust on inimesel ja simpansil arenenud välja teineteisest sõltumatult, samas kui © juures oleksid need tunnused arenenud välja vaid korra - enne inimese ja simpansi lahknemist. Seega, a ja b puhul oleks meil tegemist kokku minimaalselt 200 evolutsioonilise sammuga, samas kui c puhul oleks neid minimaalselt 100. Seega,
annaabi.ee 
