Kuna tänases Eestis on valik ja võimalused tohutult laienenud, on nende sõbralik meeskond valmis soovitama sobivat seinakatet lähtuvalt vajadustest ja arvestades ruumide eripära. Ettevõtte teenused PABERJA FLIISTAPEEDID TOOTED LASTELE PILTTAPEEDID TEKSTIILTAPEEDID ROO JA KORKTAPEEDID SPETSIAALTAPEEDID DEKORATIIVKLEEBISED DEKORATIIVNAGID SHABLOONID DEKORATIIVPADJAD RIIULISÜSTEEMID Paber ja fliistapeedid Boråstapeter Eco Tapeter Pihlgren ja Ritola Casadeco Caselio Natasha Marshall Today Interiors Arlin käsitöötapeedid Deco Home Lisa Bengtsson Näidisedpaber ja fliistapeedid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level
Tavalised olid ka murtud toonidega ja häguse kujundusega ning ühevärvilised tapeedid, mis pakkusid mööblile neutraalset tausta. Teise Maailmasõja ajal ning pärast seda hakkasid levima Skandinaavia firmade tapeedid, mis olid enamasti monokroomsed ning kujutasid lihtsustatud taimornamente, geomeetrilisi ja abstraktseid kujundeid. Okupatsiooni ajal toodi tapeete Eestisse kõige enam Moskva, Kiievi ja Riia paberivabrikutest, erikaubana ka Soome, Ritola & Pihlgreni modernse kujundusega seinakatteid. Eestis leidub ajaloolisi tapeete pea igal pool – linnamajades, taludes, mõisates, valitsejahoonetes. Arvestades meie külma kliimat, on tapeete kasutatud nii ruume isoleeriva materjali kui ka kujunduselemendina. Seetõttu on elu- ja pereruumid olnud enamasti tapetseeritud. Harvemini kasutatavates esinduslikes ruumides kaunistati seinu maalingute ja luksuslike tapeetidega.
Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari- nimeline hispaanlane kukkus ja lõi pea vastu kivi nii, et verd hakkas jooksma. Sewell jooksis vale teed. Kui teda õigele rajale juhatati, põrkas ta kokku teise jooksjaga. Mõlemad kukkusid ja suuri vaevu lonkasid finisisse. Soomlastele soodsas olukorras, kus Nurmi ja Ritola olid kergelt lõpetanud, oli neil ka kolmas mees vaja saada üle finisijoone, et meeskondlik kuldmedal kuuluks Soomele. Ootamatult kadus kindel pind aga Heikki Liimataineni jalge alt ja seda 30 meetrit enne lõppu. Oimetult vaarus mees siia-sinna, kuni hakkas äkki tagasi komberdama. Rahvas karjus ja jooksja jäi seisma. Ta seisis mõni aeg ,selg finisi poole, sai siis lõpuks enesekontrolli tagasi, pöördus ja jalutas läbi finisi.
ryafu^L lil"f,dr"L tt^Lb^nltp ^4'$' W ILS-fu-: I (-a,,,.clsvo.r^"sb neaA [,-,*"^o.A* wr_? p]T* Fn : Y^ ,f 6!-!"r,Le- ?;L- Xnkro, 4 {,ro-.; Va,wlu-at7" t- {ritola" rn*A D=e.L t' L ,l,,1 h ou lri,t*l,qq;5r # e-A ,1'c&e. xa'&t*-, o^- rOct,1z" lrr,rryurfa/.". , oaoA ^6ctA rua4,ru^t hlu* {iT,.* ^ilnjr^ F LIIWY v&eulruqgn/* E
annaabi.ee 
