Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa
Joogiveekriis Maailmas XX. sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ...
riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate majanduslangusest kiiremini vlja tulla ning asuvad tna maailma edetabelite tipus nii inimarengu nitajate kui majandusliku konkurentsivime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad niteks Soome, Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tnagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutmbamist pole kuskil toimunud. Pigem ptakse heaoluriiki mber korraldada, muuta seda thusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks ritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed igused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igahe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid kimas.
Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi
talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 2) Grupiga liitumise kolm etappi. Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga. Kuu aja pärast peaks olema mõlemad pooled kohanenud.
vahendusel. Protsess on suhteliselt aeglane. 3. Nagu punkt 2 , kuid looduslikule mikroobikooslusele lisatakse vastava degradatsioonivimega mikroobe. Laboratoorseid tvesid kasutatakse doonoritena geenilekandel. 4. Valitakse vi konstrueeritakse degradatsioonivimega bakter, mis arvatakse ellu jvat saastunud keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Bioremeditsiooni efektiivsuse testimine. Selleks viiakse lbi laborikatsed, kasutades saastunud pinnast/vett, milles ritatakse modelleerida vimalikult lhedaselt keskkonnatingimusi. Nendes katsetes mdetakse jrgmisi parameetreid: mikroobirhmade arvukus, mikroobse hingamise intensiivsus, degradatsioonikiirus. Bioremediatsiooni krvalmjude testimine. Kasutatakse standardseid toksikoloogilisi teste (Daphnia, kalad). Biodegradatsiooni lppproduktide toksilisuse testimiseks kasutatakse veel Microtox testi (Photobacterium phosphoreum). Looduslik hajumine (natural attenuation) Loodusliku hajumise eelised ja puudused
annaabi.ee 
