varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel ,,värvi ja vürtsi". Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida
selgitamine, andmete perioodiline uuendamine; Ohustatud liikidele kohaste kaitsemeetmete rakendamine Elupaikade soodsa seisundi tagamine. - Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; Ohustatud mereelupaigatüüpide kaardistamine ja nende kaitse tagamine Maastike mitmekesisuse tagamine. - Kaitstavate maastike, sh parkide säilimise tagamine; Risustatud alade korrastamine nin risustavate üksikelementide likvideerimine Loodusobjektide kaitse korraldamine. - Kõigile kaitstavatele loodusväärtustele kohase kaitse tagamine; Täiendavate Natura 2000 alade väljavalimine ja esitamine Euroopa Komisjonile koos vastava andmestikuga Loodusandmete kättesaadavuse tagamine ja loodusteaduslike kogude säilitamine. - Loodusteaduslike kogude andmestiku koondamine ühtsesse võrgustikku
annaabi.ee 
