Kuna htsaariajal oli hooned palju, oli raskusi nende haldamisega. Kagunurka rajati aga avalik park Kubeneri aed. Konvendihoone muudeti vanglaks. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal tungisid rahavahulgad Toompeale ja panid vangla põlema. Eesti aeg Asutav Kogu Eesti esime iseseisev parlament. AsutavKogu pidas oma esimsed istungid "Estonias". Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone.Hoone fassaadi ilmestavad kolm sissepääsu ja nende kohal paiknevad istungisaali aknad. Traditsionalistlik välisilme lähtub kohalikust luterlikust barokist. Ehitades Toompea lossi Eesti riigi rahvaesinduse hoonet, mille arhitektuuri olid sajandeid kujundanud võõrad valitsejad , tundsid arhitektid ilmselt kohustust rajada midagi seniolematut
tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka eriti toksiline tuumaobjekti heitvesi, lasti valdavas osas puhastamata kujul Lahepera lahte või suunati solgitorudega merre Pakri poolsare tipus paiknenud piirivalvekordonist. Lisaks oli piirkonnas umbes 3 hektari suurune prügimägi, kust eraldus saastet põhjavette. "Merepõhja risustasid raudkonstruktsioonid, latid, vaadid jms. Rannikul olnud reostus, sealhulgas ohtlikud pliiakud kaeti ala tasandamise käigus setetega, mis oli täiesti lubamatu." Paldiski poolsaar Peaaegu terve okupatsiooniaja oli Paldiski poolsaar tsiviilelanikele keelatud paik. Seal asusid mere- ja raketivägi ning piirivalve, aatomiallvelaevnike väljaõppekeskus ning Põllküla karistuspataljon. Suurimateks reostusobjektideks olid lekkiv katlamaja, uuendust nõudev