Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid) Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu.
kombinatiivset muutlikkust pole); 3.) partenogenees (esineb sest, sugurakud tekivad meioosi teel- selle kaudu saab panna partenogeneesi sugulise paljunemise alla); 4.) iseviljastumine kombiatiivne muutlikkus esineb, kuid on piiratud sama isendi geneetilise materjali piiratusega; 5.) ristviljastumine- kombinatiivne muutlikkus on maksimaalne. Ülidselt on nii, et ka liitsugulistel organismidel on nii, et kasutavad ristviljastumist (anatoomilised, füsioloogilised blokeeringud on peal). Kombinatiivse muutlikkuse määr oleneb ka kromosoomide arvust. Riigieksami küsimused: reastada paljunemisviisid lähtuvast pärilikust muutlikkusest, võrrelda teiste muutlikkustega, erinevate alatasandite nimetamine (üks tasand meioosis ja üks pärast meioosi). Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus. See sõltub organismi genotüübist ja ümbritseva keskkonna tingimustest
annaabi.ee 
