MERIHUMUR Stefan Jõemägi 6A SISUKORD Kirjeldus Merihumuri õied on Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline
– Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 3. HARILIK IISOP • Lad. Hyssopus officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses. ● Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast. Kasvatamine
k) harilik, tavaline. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: esineb põhilise liigina nõmmedel, nõmmemetsades ja kuivemates rabades, vajab päikesele avatud kasvukohta ja happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat (sümbioos seeneniitide ja taime juurte vahel). Kanarbik on mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas, mis võib elada 20-22 aastat vanaks. Varred on 10-60 cm kõrgused, noored võrsed tihedalt lehistunud. Lehed väga väikesed, ristvastakuti asetsevad, kolmetahulised. Tipmistel võrsetel on rohkesti lillakaid õisi; õied väikesed (2,5-3 mm pikad), neljatised. Õied on väga nektaririkkad, lõhnavad ja meelitavad ligi palju putukaid. Õitsemine algab juuli lõpus ning kestab septembri alguseni. Viljad (kupar) valmivad septembris, seemned levivad tuule ja vee abil. Taim paljuneb seemnetega, vegetatiivselt ei paljune, sest lamandunud varred küll juurduvad, kuid ei eraldu kunagi emataimest.
annaabi.ee 
