Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib t...
Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Juhtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Vertikaalrmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted. Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine.
Selline võrk mahub nominaalpaksusega vuuki (ca' 10 mm). Skeem Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Võrgud pannakse iga 3...5 rea tagant. Katsete abil on määratud müürituse tugevuse tõus sõltuvalt armatuuri hulgast, mis on pandud külgdeformatsiooni suunas. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta (1) kus As on võrguvarda ristlõikepindala, s on võrkude vaheline kaugus, c on võrgu põikvarraste samm, t on müüri paksus. Tugevdatud müüritise tugevus (2) kus
külgdeformatsiooni vajalikuks hoonete Põikraua kinnitamiseks on takistajatena ainult risti rekonstrueerimisel või avarii vaja küllalt suurt müüriga olevad vardad. puhul, kui müür on üle keevituspikkust (skeem 5.5), Pikivardad on võrku siduvad koormatud. 3 põhilist võtet: põikraua keevitus püstraua ja loovad müüritise äärtel *tugevdamine metallsärgiga külge on arvutuslik. ankurduse ristvardale. Võrgud *tugevdamine R/B särgiga Keevitusjätk peab olema pannakse iga 3...5 rea tagant. *tugevdamine krohvitud võrdtugev põikraua endaga. Skeem 5.3 Armeerimise võrguga. Tugevdamine Sellest nõudest johtuvalt on võimsus määratakse teguriga, metallsärgiga, skeem 5.4 tihti vaja kasutada küllalt mis näitab kui palju on posti nurkadesse pannakse suure numbriga püstrauda.
annaabi.ee 
