andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid
andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid
1 = 0 : 2 = 2 (i1-i2) , (112) Gaasi massiühiku entalpia muutust i1-i2 = i saame määrata võrrandi (65) abil. Kiiruse arvutus valemi (112) järgi lihtsustub, kui entalpia langust i määrata diagrammil koordinaatides i-s. Parameetrite p1 ja s1 järgi leitakse diagrammil punkt 1, mis iseloomustab gaasi algolekut (joonis 22 ), ning vastav entalpia i1 väärtus. Seejärel liigutakse piki adiabaati (joon 1-2) kuni ristumiseni rõhu p2 joonega (punkt 2) ning leitakse i2 väärtus. Joonis 22. Entalpia muutuse määramine is-diagrammil. Määrates nüüd erinevuse i1-i2 = i ja pannes selle valemisse (112) leitaksegi voolamise kiirus. Voolamise kiirust saame leida ka rõhkude vahe abil kanali kahes ristlõikes võrrandi (105) abil: 22 = 2l0 + 12 , (113) Olemasolevad tööd l0 adiabaatsel protsessil saame arvutada analoogselt paisumistööga
annaabi.ee 
