Ristamine võib olla a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline) b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline) Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks (kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide kogumid populatsioonid; nende omadusi peab aretusvõtetega pidevalt parandama. Eestis tegelevad sordiaretusega Jõgeva Sordiaretuse Insituut ning Polli Aiandusuuringute Keskus. Eesti on 1961. aastal asustatud Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitsmise Liidu (UPOV) liikmesriik. Sellel ühendusel on üle maailma praegu umbes 60 liikmesriiki ja igal aastal liitub uusi. Eesti liitus antud ühendusega 2000.aastal.
kaer, kartul. Risttolmlejad on rukis, mais, ristikhein, porgand, ristõielised köögiviljad ja söödajuurviljad, kurk jne. Risttolmlemine on bioloogiliselt kasulikum ja sellepärast on taimeriigis palju kohastumist risttolmlemiseks. (Isetolmlevatel põhjustavad viljastumise samas õies valminud tolmuterade emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga emakasuudmele sattuma teise taime tolmuterad). Sortide segunemise vältimiseks tuleb risttolmlevate kultuuride sordid ja omavahel risttolmlevad kultuurid ruumiliselt isoleerida, st seemnepõllud üksteisest teatavasse kaugusse rajada. Sama kehtib risttolmlevate kultuuride sertifitseeritud ja standardseemne põldude vahel. 64.Puhtad liinid,biotüüp W. Johannseni mõiste- puhas liin- ühe taime järglaskond isetolmlevate liikide korral, kõik geenid on homosügootses olekus. Puhasliinides võivad mutatsioonide korral tekkida uued genotüübid, mis lähtetüübiga
annaabi.ee 
