mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla välissõkal
Veelgi enam, nagu näitavad katsed, eelistavad larvid pigem liituda seda alleeli omavate mittesugulastega, kui seda alleeli mitteomavate sugulastega. Õistaimedki kasutavad tihtipeale geneetilisi markereid selleks, et vältida ohtlikku lähisugulusristumist. Näiteks mõnel taimeliigil leiavad ainult need tolmuterad, mis kannavad DNA ahela teatud lookuses alleele, mis retsipiendil puuduvad, aktsepteerimist retsipiendi poolt. Osal taimedel esineb kaht tüüpi õisi, isetolmlevaid ja risttolmlevaid. Viimased põlgavad kõik iseenda tolmuterad ära, esimesed eelistavad aga just iseenda tolmuteri. Geneetilised markerid on vanemate ja järglaste omavahelises äratundmises kasutusel näiteks lindudel ja imetajatel (s.h. inimesel), pesakaaslaste äratundmises ühiselulistel putukatel (mesilased, sipelgad), vendade-õdede äratundmises konnadel ja koduhiirel. Laialt on kasutusel ka keskkonnast omandatud markerid. Näiteks herilased ja meemesilased
annaabi.ee 
