tekitasid muret geenisaaste pärast, kuna GM-vili oleks võinud saada külvatud riikides, mille seadusandlus ei reguleeri kuidagi bioloogilise ohutuse küsimusi, ja kus polegi ressursse GM-kultuuride kontrolli all hoidmiseks. Muret on väljendatud GM-kultuuride negatiivse mõju üle agro-ökosüsteemidele (resistentsuse tekkimine kahjurites, tõrjeresistentsuse tekkimine umbrohul, traditsioonilise liigirohkuse kahanemine risttolmlemisel tekkiva geenisaaste tõttu) Selliste ohtude vältimiseks otsustasid enamik maid Aafrika kriisis, et terad tuleb vähemalt jahvatada, et neid maha ei saaks külvata. Teiseks mureallikaks on GM-toidu mõju tervisele, millest jahvatamine ei päästa. Keegi ei tea väga täpselt, kuidas GM-toit pikas perspektiivis inimese tervisele mõjub, ammugi ei teata täpselt, kuidas mõjutab tervist see, kui näljaolukorras praktiliselt eranditult GM-vilja tarbida. Katseid on tehtud vähe ning nendes pole
e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19
putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge rohuga suureneb õhuniiskus, see soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Aastatega hakkab kile lagunema ning halveneb kilealune õhu- ja niiskusrežiim. Lagunenud kile asemele laotatakse mullareaktsiooni ning õhustatuse parandamiseks, kas turvast või
annaabi.ee 
