rakendatud resultant Fres=F1 (joonis 1) Valime keha mingi punkti O, kuhu kanname resultandist koosneva süsteemi peavektori Fo=Fres ja peamomendi Mo=Mo(F1). Peamoment peab mõlemal juhul olema sama Mo(Fres)=Mo(F1). Tehnikas kõige sagedamini esineb tasandiline jõusüsteem, kui see paikneb näiteks zx tasandis, siis esitab varignoni teoreemi üksainus skalaarvõrrand My(Fres)=My(F1), mis ütleb, et jõusüsteemi resultandi moment tasandi suvalist punkti läbiva risttelje suhtes võrdub üksikjõudude momentide summaga sama telje suhtes. Varignoni teoreemi tingimused: kehale mõjub jõusüsteem (F1), mille resultant on Fres Jõusüsteemi taandamise erijuhtumid. 1.Fo=0; Mo0. Süsteem taandub jõupaariks (tulemus kehtib iga taandamiskeskme korral). 2. Fo0; Mo=0. Peavektor on jõusüsteemi resultandiks. 3. Fo0; Mo0; mõlemad vektorid on omavahel risti. Vektorite ristseisu tunnus on Fo*Mo=0.
1. sõlmede eraldamise võte eraldame lõikega sõrestikskeemist sõlmed ja koostame nende jaoks tasakaalutingimused. 2. momendipunkti võte selle eeliseks on, et ta võimaldab leida sisejõu ühes sõrestikuvardas sõltumata teiste sõrestikuvarraste sisejõududest. Momendipunkti võtte puhul jagatakse sõrestiku arvutusskeem lõikega kaheks osaks. Lõigatakse läbi varras, mille sisejõudu otsitakse ja veel kaks varrast. 3. projektsioonide võte kahe läbilõigatud paralleelse vöö risttelje kohta kirjutatud jõudude projektsioonide tasakaalu tingimus. 18. Tasandsõrestikud. Sõlmede eraldamise võte. Selgitus. Lihtne näide, lk 149 Lõikega eraldatakse sõrestiku arvutusskeemist sõlm ja koostatakse selle jaoks projektsioonide tasakaalu tingimused. Sisejõudude leidmist alustatakse sõlmest, kus on ühendatud kaks varrast. Esimese tasakaalutingimusena kirjutatakse projektsioonide summa teljele, mis on risti ühe tundmatu sisejõu sihiga
Vibro- Vibro- Vibro- Vibro- Lubatud Seade kiirendus kiirendus kiirendus kiirendus tööaeg m/s2, az m/s2, ax m/s2,ay m/s2, a (kohtvibrats.) Käsitööriist 2,84 0,98 0,98 3,16 6:00 (massöör) Kohtvibratsiooni mõõdetakse kahe risttelje suunas, arvestades töötaja käte või jalgade asendit ja nendega kontakteeruva vibratsiooniallika kuju.Sealjuures üks mõõtesuundadest on piki kätt (z-telg), teised mõõtesuunad (x ja y) on risti fikseeritud z-teljega. a= + + III OSA: TÖÖLISE VIBRATSIOONIGA KOKKUPUUTE ARVUTAMINE 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista Automehaanik kasutab ketaslihvijat kokku 5,5 tundi päevas. Töötava ketaslihvija vibratsioon on 3,5 m/s2
leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase
Magneetimisergutuste mõjud emj.-le: 12 1.Ergutusmähise magneetimisel tekitab F0 põhimagnetvoo 0, mis indutseerib staatorimähises generaatori põhi emj. 0 2.Ankrumähise magneetimisergutuse pikikomponent Fad tekitab magnetvoo ad, mis indutseerib pikitelje emj. ad 3.Ankrumähise magneetimisergutuse ristkomponent Faq tekitab magnetvoo aq, mis indutseerib risttelje emj. aq 4.Staatorimähise puistevoog indutseerib staatorimähises puiste emj. p1 5.Vool staatorimähises I1 tekitab tegev-pingelangu r1 Sünkroongeneraatori klemmipinge: 1 = 0 + ad + aq+ p1 r1 Vektordiagrammid 13 Karakteristikud Tühijooksukarakteristik (U0 = f(ie), I1 = 0, n = const) ·Graafikul kasutatakse suhtelisi väärtusi ·Erinevad vähe üksteisest
annaabi.ee 
