magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. . 6. Biot`-Savart`i-Laplace`i seadus; sirg-ja ringvoolu magnetväli; magneetikud ja hüstereesisilmus. Örstedi katset magnetnõela ja vooluga juhtmega näitab, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördub alati juhtmega risti. Seejuures jääb nõela asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. See tähendab, et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: olema ringikujulised, nende tsentrid peavad asuma juhtmel nende tasandid peavad olema juhtmega risti. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga
tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes. Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse
tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes. Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse
Et soojusliikumises olevate laetud osakeste poolt tekitatud väljad annavad summana nulli, võib neid magnetismi uurimisel ignoreerida. Iseasi on muidugi nn. molekulaarsed voolud, mis avalduvad aine magnetiliste omaduste kaudu (vaata 11. loengut). Sirgvoolu väli. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Kirjeldades Örstedi katset, märkisime, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti. Seejuures jäi aga mainimata, et nõel asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. Viimane aga tähendab,et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: · olema ringikujulised, · nende tsentrid peavad asuma juhtmel ning · nende tasandid peavad olema juhtmega risti. Et valemit lõplikult kirja panna, tuleb veel katseliselt kindlaks teha magnetvälja sõltuvus juhtme kaugusest ja voolutugevusest.