punkti ümber, kusjuures see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis püüab tuua pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Füüsikalise pendli võnkeperiood: 7. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine vektorite abil taandub vektorite liitmise operatsioonile. 8. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. 9. Sumbuvad võnkumised. 10. Sundvõnkumised. Resonants. F0 on sundiva jõu maksimum väärtus. on sundiva jõu sagedus. 11. Tasalained ja seda iseloomustavad suurused. 12. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand. Lainevõrrandiks nimetatakse avaldist, mis määrab võnkuva punkti hälbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t: = (x, y, z; t). 13
Apokarpium moodustunud lihtsast apokarpsest (mittekokkukasvanud) emakkonnast. Tsünokarpium evolutsiooniliselt enamarenenud tsünokarpsest (üheks emakaks kokkukasvanud) emakkonnast tekkinud vili. Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili moodustub ühest emakast. Jaguneb: Jaguvili laguneb pesadeks Lülivili murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS
· Matemaatiline pendel on kaaluta ja venimatu nööri otsas olev punktmass, mis on vajadusel saadav füüsikalisest pendlist, kui kogu mass koondada massikeskmesse. Selle võnkeperiood . · Vedrupendli võnkeperiood . · 4. Samasihiliste karmooniliste võnkumiste liitmine. · Samasihiliste ja sama sagedusega harmooniliste võnkumiste resultantvõnkumise amplituud avaldub: · · 5. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. · Kahe ristsuunalise sama sagedusega harmoonilisest võnkumisest osavõtva keha trajektooriks on ellips; erinevate sageduste korral saadakse trajektooriks keerulised kõverad, mida nim. Lissajous' kujunditeks. · 6. Sumbuvad võnkumised. · Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides takistusjõu mõjul, . · Sumbe dekrement . · 7. Sundvõnkumised. Resonants.
Joonis 4.35. Samasuunaliste polarisaatoritega LCD-indikaatori tööpõhimõte [4]. Aktiveeritud indikaatori tsoonis toimib elektriväli ja kristallid orienteeruvad ühes suunas, mistõttu sellele tsoonile langenud valgus pääseb läbi ilma polarisatsiooni- muutuseta, läbib seetõttu ka tagumise polarisaatori ja saame vastavalt heleda tsooni. Ristpolarisaatoritega LCD ehitus on toodud joonisel 4.36. Joonis 4.36. Ristsuunaliste polarisaatoritega LCD-indikaatori tööpõhimõte [4]. Langev valgus läbib siin nagu eelmisel juhulgi pealmise vertikaalpolarisaatori. Aktiveerimata tsoonis nihutatakse teda 90° ja kuna tagaküljel on nüüd horisontaal- polarisaator, siis saab ta seda läbida ning tagaküljel saame heleda tsooni, mis peegeldub peeglist tagasi. Aktiveeritud tsoonis, kus mõjub elektriväli, pääseb vertikaalselt esiküljel polariseeritud valgus ilma polarisatsioonitasapinna muutuseta
tõmbetugevust, plastsust, Poissoni tegurit. Erinevalt metallide teimikutest on komposiitidel tähtis kinnitusviis katsemasinas. Arvestada tuleb pingekontsentraatorite mõju vähendamise vajadustega. Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest.
annaabi.ee 
