toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhutegurid *mutageen-väliskeskkonna tegur, mis põhjustab muutusi isendi genotüübis *mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis *mutant pärilike muutustega isend Mutageenid võivad olla: 1.FÜÜSIKALISED (kiirgused) 2
puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus? Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest, ristsiirdest ja homoloogiliste kromosoomide juhuslikust lahknemisest meioosis. Samuti bakterid plasmiidide vahetusel. 38. Miks on kombinatiivne muutlikkus tekkinud/vajalik? Siis ei ole kõik täpselt ühesugused, et tekiks erinevatel rakkudel erinevad tunnused. 39. Mis on mittepärilik muutlikkus? Fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast geene mõjutamata. 40. Selgitage päriliku eelsoodumusega haiguse olemust, tooge viis näidet.
F1: Roosad kroonlehed P: Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2: 1 valgeid, 2 roosasid, 1 punaseid. 48. Geenide aheldatus. Geenide aheldatud e Morgani reegel: Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos 15 Koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad Vead aheldumisel on põhjustatud meioosi I profaasis toimuvast kromosoomide ristsiirdest Geenide aheldatuse bioloogiline tähtsus: säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed; kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos ehk aheldunult. 49. ABO vererühmade süsteem.
annaabi.ee 
