Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti. 5. PENSIONIIGA Vanaisa läks 1997. aastal pensionile. Isegi pensionil olles polnud tal kunagi aega puhata. Ta aitas naabrimehel Ketsil aeda ehitada, teisel naabrimehel Vellol ehitas ta kasvuhoone valmis. Pensionil olles aitas ta ka enda lastel kaheksat lapselast kasvatada. Ta valvas neid, kui vanemad olid tööl, ehitas neile kiigu ja liivakasti, kus lapselapsed said mängimas käia. Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate. Minu vanaisa oli väga kangekaelne. Talle ei meeldinud arstid ja alati kui tal tervis halb oli siis ta ravis ennast ise kodus. Vanaisa suri 11. juulil 2004. aastal südamelihase infarkti. Sel suvel oleks ta saanud 72 aastaseks. 6. LÄHEDASTE MÄLESTUSED 6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist
Eestis esindavad n-t mitmed mõisahooned (Alatskivi mõis, Sangaste loss) ja kirikud (Tartu Peetri kirik). neorenessanss, renessansist lähtuv historitsismi suund, mis oli populaarne 19.sajandi keskel. Leidis rakendamist eriti pangahoonete arhitektuuris ning sisekujunduses. neorokokoo, rokokoost juhinduv, 1830.-60. a-tel levinud enamasti sisekujunduse ja tarbekunsti suund. Interjööri uumilahendused olid harmoonilised ja elegantsed, neis taotleti hubasust. Iseloomulikud aksessuaarid olid ristpistes tikitud padjad. Tuntuim neorokokoolik interjöör on Viini Palais Lichtensteinil (1842-47) uusbarokk e. neobarokk oli baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj., mis sai alguse Prantsusmaalt (Louvre'i juurdeehitus 1852-68; Pariisi Grand Opéra 1861-74, arh. C. Garnier) ja levis 19. saj. viimasel kolmandikul pompöösse esindusstiilina mujale Euroopasse (Riigipäevahoone Berliinis 1884-94, arh. P. Wallot; Brüsseli Justiitspalee 1866-88, arh. J. Poelaert, Pariisi maailmanäituse Grand
annaabi.ee 
